Infotehnoloogia

Eric S. Raymond on   kirjutanud dokumendi nimega Hacker-HOWTO . Nimest võime juba eeldada, et tegemist on juhendiga, kuidas häkkeriks saada. Täpsemalt räägib see eeldustest ja oskustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Proovin tema põhiideed kokku võtta ning arutada pisut nende üle. Alustaksin kohe kõige tähtsamast- kes on häkker? Raymond tõi välja, et tihtipeale ajakirjanduses ja üldiselt peetakse häkkeriks inimest, kes suudab arvutisüsteemidesse sisse muukida ja seal pahandusi korraldada(neid nimetatakse tegelikult kräkkeriteks). Tõepoolest, ka mina arvasin ekslikult väga pikka aega, et mõiste häkker just seda tähendabki. Praeguseks, kui minule mainida sõna häkker, siis seostub see mulle koheselt inimesega, kes on IT alaselt äärmiselt intelligentne. Just nii ilmselt ongi, kuid see ei anna päris täpset kirjeldust häkkerist. Mis eristab sel juhul häkkerit tavalisest IT asjatundjast? Raamatus on kirjeldatud häkkerilikku olemust läbi kolme suurema alapeatüki. Nendeks on häkkerl

Igal suuremal IT projektil on vaja juhti, kes suudaks panna hammasrattad omavahel töötama ning üleüldist pilti hallata. IT-juht olla ei ole kindlasti lihtne töö. Nagu iga teise juhtiva positsiooniga kaasneb sellega ka vastutus. Rääkides IT-juhtidest, siis esimese tulukesena lööb mul kohe ette nimi Elon Musk. Ilmselt kõige enam on ta tuntud kui Tesla ja SpaceX asutajana. Kui nüüd mõtlema hakata, siis Tesla teeb elektriautosi ja SpaceX tegeleb kosmose „avastamisega“.(1) Võib tekkida küsimus, et kas Elon Musk on üldse IT-juht? Elon Musk Mina olen arvamusel, et jah on. Hoolimata sellest, et ta on hetkel sellistes valdkondades tegutsemas, siis need mõlemad valdkonnad on siiski väga tihedalt seotud. Kusjuures Musk oli ka üks „X.com“ loojatest, millest hiljem kujunes välja PayPal. Tihtipeale on välja toodud, et Elon on juhtimisstiili poolest arengumootor (või transformational leader ). Tal on kindel visioon, kuidas muuta tulevik paremaks. Üldiselt ta kaasab enda plaani neid inimesi, kes

Minu arvates esimene ja kõige elementaarsem aspekt, mis eristab profesionaali käsitöölisest on korrektne ja viisakas suhtlemisoskus. Inimese suhtlusviis ning inimese olemus üldiselt kohandavad inimesest esmamulje. See esmamulje ei saa olla, aga kuidagi positiivne, kui inimene näiteks kasutab slängi sellisel tasemel, et vestluskaaslasel jääb osa jutust arusaamatuks.  Üks suhteliselt vajalik oskus just IT valdkonnas on enda ideede ja mõtete teistele selgeks tegemine võimalikult lihtsalt. Seda ei saa, aga juhtuda, kui inimesel puudub juba niigi normaalne eneseväljendusoskus. Fakt on see, et juba loomu poolest on osa inimesi sotsiaalsemad ja parema väljendusoskusega, kui teised. Sinna ei saa midagi parata, kuid sellegipoolest on võimalik neid oskusi arendada ning läbi selle profesionaalsemaks saada. Mina usun, et inimene ei saa olla tõeline professionaal, kui ta enda teadmisi edasi ei proovi anda. Olles saavutanud hea taseme enda valdkonnas, peaks inimene enda teadmisi levitama. Lõpuks ots

Rääkides vabatarkvarast ja selle kasutamisest, siis ei saa kindlasti välja jätta mõistet copyleft . Mida täpselt tähendab copyleft ? See garanteerib, et programm ning kõik selle edasiarendused oleks täies mahus kätte saadavad, võimalusega edasi arendada, ja tasuta.  Copyleft on üldiselt jagatud 4 kategooriasse, kus osa on piiravamad litsentsid, kui teised. Vaatleme neist igaüht pisut lähemalt, kuid enne vaatame ka avaliku omandit. Avalik omand(Public domain): Public domain tähendab endast ilma autoriõigusteta( uncopyrighted ) vabatarkvara. Laias laastus see tähendab, et võib teha praktiliselt seda, mida ise tahad. I ga inimene võib antud programmist või tarkvarast teha edasiarendusi. Need edasiarendused võib see inimene, aga vabalt ära patenteerida( Proprietary software ). Järgmisel inimesel, kes antud edasiarendatud programmi soovib kasutada, aga on juba oluliselt väiksemad õigused. Muidugi on tal võimalus naasta ka esialgse uncopyrighted  versiooni juurde. Sellise olukorra vältimis

Tänases ajaveebi postituses toon välja lühidalt paar punkti  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust  The Case for Copyright Reform  teisest peatükist ning enda hinnangu vastava punkti kohta. 1) Moraalsed seadused muutumata ( Moral Rights Unchanged ) Olen samal arvamusel, nagu antud raamatu autorid. Usun, et kui autor on raske tööga hakkama saanud ja midagi loonud, siis absoluutselt igal juhul tuleks talle tunnustust anda selle eest. See oleks väga ebamoraalne, kui keegi teine hakkaks seda teost enda nime alt levitama, veel enam selle pealt kasu lõikama.  2) Tasuta mitte kaubanduslik jagamine( Free Non-Commercial Sharing ) Lühidalt lahti sõnastatuna kujutab see endast situatsiooni, kus faile võib inimeste vahel tasuta privaatselt jagada, kui selle pealt tulu ei teenita.  Selle ideega ma täiesti päri ei oleks. Ütleme, et ostad e-raamatu, loed selle läbi ning saadad sõbrale edasi. See tähendab ju automaatselt seda, et sõber ei pidanud raamatu eest maksma. Sama kehtib ka näiteks m

" Tea, kus sa oled " Päriselus, kui sattuda täiesti võõrasse seltskonda, siis alati enne sõna võtmist üritatakse pisut sisse sulanduda. Esialgu proovitakse hoomata, milline on antud seltskonna õhkkond, kui vaba on inimeste omavaheline suhtlus, milliseid nalju tohiks teha, milliseid mitte jne. Hiljem hakatakse ka ise rohkem järjest arutellu panustama, kuniks võõras seltskond ei olegi enam nii võõras. Samamoodi kehtib ka veebis. Enne kui hakata enda arvamust avaldama kellegi või millegi kohta, siis tuleb teha põhjalik kodutöö, et aru saada milline õhkkond parajasti valitseb. Kui oled kindel, et oled kontekstist aru saanud, siis on aeg hakata ka ise panustama endapoolsete kommentaaridega. Veebis on üks suur pluss see, et sul on aega. Pärast kommentaari valmis kirjutamist on veel aega analüüsida selle sobilikkust. Lisaks kiiruga postitatud kommentaare saab ka paljudel juhtudel kustutada. Päris elus, aga välja öeldud mõtet enam tagasi võtta ei saa. Enda elukogemuse põhjal võin väi