Infotehnoloogia

 Minu arvates kõige uudsem ja huvitavam tugilahendus, mille olemasolust ma isegi enne ei teadnud, on TrackerPro .(1) See kujutab endast lahendust, mille abil on võimalik inimese pea liigutustega arvutihiirt juhtida. Seadme komplekt sisaldab endas kaamerat, USB pikenduskaablit, kleebitavaid (peegeldavaid) punktikesi, kasutusjuhendit ning kleepivaid kinnitusi kaamera jaoks. Süsteem töötab niimoodi, et algul kleebitakse endale kuskile näo peale(näiteks otsa ette) väike peegeldav punktike ning arvuti peale(võib ka mujale) kleebitakse kaamera, mis on kaabliga ühendatud arvuti USB porti. Kaamera pidevalt jälgib inimese otsa ette kleebitud punkti liikumist ning vastavalt sellele liigutab ka arvuti hiirt. Tavaliselt kasutatakse seda lahendust koos klaviatuuriemulaatoriga, kuna siis saab liikumis-või koordinatsioonipuudega inimene kogu arvutit juhtida kasutades vaid TrackerPro süsteemi. Paraku selline lahendus on üpris aega nõudev võrreldes tavakasutajaga. Seevastu selline lahendus teeb arvutik

Mida laialdasemalt on levinud arvutid, seda suuremat rolli mängib nende lihtne ja mugav kasutatavus. Ei usu, et palju inimesi viitsiks aega raisata raskesti õpitavate ja keeruka kasutamisvõimalustega arvuti peale. Jakob Nielsen on välja toonud viis komponenti, mille järgi saab masina kasutatavust hinnata. Nendeks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu.  Üheks negatiivseks näiteks veebilehtede seast tooksin välja  http://www.hiiuleht.ee/ . Hindame seda veebilehte just läbi Nielseni 5 komponendi. Esimese väga silmatorkava asjana tooksin välja fakti, et leht ei ole kaitstud HTTPS ehk temaga ühendus ei ole turvaline. Usun, et veebilehe õpitavus on suhteliselt halb ja aeganõudev. Minu jaoks on veebileht pisut ebaselgelt struktureeritud, mistõttu läheb asjade selgeks saamisega oluliselt kauem. Näiteks sildipilv ja muud külje peal olevad elemendid tekitavad segadust. Ühtlasi on liiga palju erinevaid väikseid nuppe ja klikkimiskohti. Kui veebileht on selgeks õpitud, siis loeb tõh

On olemas mitmeid erinevaid tarkvara arendusmudeleid. Minule, kui algajale tarkvara arendajale, oleks esimeseks ideeks kasutada kosemudelit( waterfall ). Põhjus peitub selles, et ta tundub kõige lihtsamini arusaadav ja suhteliselt lollikindel protsess. Kosemudelis on tarkvara arendus protsess on jagatud 5ks osaks(analüüs, disain, arendus, testimine, hooldus) ning järgmine protsess ei alga enne kui eelmine on lõpule viidud.  Paraku tänapäeva maailmas seda mudelit enam niivõrd palju ei kasutata, sest ta on palju aega-ja resurssinõudev. Põhiprobleem on selles, et kuna arendusprotsess kokku võtab nii kaua aega, siis vahepeal võib tekkida juba uusi alternatiive ja tehnoloogiaid, turg või kliendi soovid võivad muutuda jms. Praegusel ajal pigem on levinumad erinevad väledad ehk agiilised mudelid.(1)  Samas on osades eluvaldkondades endiselt vaja ka kosemudelit. Kosemudelit läheb eelkõige tarvis, kui luuakse tarkvarasüsteemi, kus inimese ohutus on primaarne ning raha ja aeg pigem sekundaarne.

Eric S. Raymond on   kirjutanud dokumendi nimega Hacker-HOWTO . Nimest võime juba eeldada, et tegemist on juhendiga, kuidas häkkeriks saada. Täpsemalt räägib see eeldustest ja oskustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Proovin tema põhiideed kokku võtta ning arutada pisut nende üle. Alustaksin kohe kõige tähtsamast- kes on häkker? Raymond tõi välja, et tihtipeale ajakirjanduses ja üldiselt peetakse häkkeriks inimest, kes suudab arvutisüsteemidesse sisse muukida ja seal pahandusi korraldada(neid nimetatakse tegelikult kräkkeriteks). Tõepoolest, ka mina arvasin ekslikult väga pikka aega, et mõiste häkker just seda tähendabki. Praeguseks, kui minule mainida sõna häkker, siis seostub see mulle koheselt inimesega, kes on IT alaselt äärmiselt intelligentne. Just nii ilmselt ongi, kuid see ei anna päris täpset kirjeldust häkkerist. Mis eristab sel juhul häkkerit tavalisest IT asjatundjast? Raamatus on kirjeldatud häkkerilikku olemust läbi kolme suurema alapeatüki. Nendeks on häkkerl

Igal suuremal IT projektil on vaja juhti, kes suudaks panna hammasrattad omavahel töötama ning üleüldist pilti hallata. IT-juht olla ei ole kindlasti lihtne töö. Nagu iga teise juhtiva positsiooniga kaasneb sellega ka vastutus. Rääkides IT-juhtidest, siis esimese tulukesena lööb mul kohe ette nimi Elon Musk. Ilmselt kõige enam on ta tuntud kui Tesla ja SpaceX asutajana. Kui nüüd mõtlema hakata, siis Tesla teeb elektriautosi ja SpaceX tegeleb kosmose „avastamisega“.(1) Võib tekkida küsimus, et kas Elon Musk on üldse IT-juht? Elon Musk Mina olen arvamusel, et jah on. Hoolimata sellest, et ta on hetkel sellistes valdkondades tegutsemas, siis need mõlemad valdkonnad on siiski väga tihedalt seotud. Kusjuures Musk oli ka üks „X.com“ loojatest, millest hiljem kujunes välja PayPal. Tihtipeale on välja toodud, et Elon on juhtimisstiili poolest arengumootor (või transformational leader ). Tal on kindel visioon, kuidas muuta tulevik paremaks. Üldiselt ta kaasab enda plaani neid inimesi, kes

Minu arvates esimene ja kõige elementaarsem aspekt, mis eristab profesionaali käsitöölisest on korrektne ja viisakas suhtlemisoskus. Inimese suhtlusviis ning inimese olemus üldiselt kohandavad inimesest esmamulje. See esmamulje ei saa olla, aga kuidagi positiivne, kui inimene näiteks kasutab slängi sellisel tasemel, et vestluskaaslasel jääb osa jutust arusaamatuks.  Üks suhteliselt vajalik oskus just IT valdkonnas on enda ideede ja mõtete teistele selgeks tegemine võimalikult lihtsalt. Seda ei saa, aga juhtuda, kui inimesel puudub juba niigi normaalne eneseväljendusoskus. Fakt on see, et juba loomu poolest on osa inimesi sotsiaalsemad ja parema väljendusoskusega, kui teised. Sinna ei saa midagi parata, kuid sellegipoolest on võimalik neid oskusi arendada ning läbi selle profesionaalsemaks saada. Mina usun, et inimene ei saa olla tõeline professionaal, kui ta enda teadmisi edasi ei proovi anda. Olles saavutanud hea taseme enda valdkonnas, peaks inimene enda teadmisi levitama. Lõpuks ots