Copyleft

Rääkides vabatarkvarast ja selle kasutamisest, siis ei saa kindlasti välja jätta mõistet copyleft. Mida täpselt tähendab copyleft? See garanteerib, et programm ning kõik selle edasiarendused oleks täies mahus kätte saadavad, võimalusega edasi arendada, ja tasuta. Copyleft on üldiselt jagatud 4 kategooriasse, kus osa on piiravamad litsentsid, kui teised. Vaatleme neist igaüht pisut lähemalt, kuid enne vaatame ka avaliku omandit.

Avalik omand(Public domain):

Public domain tähendab endast ilma autoriõigusteta(uncopyrighted) vabatarkvara. Laias laastus see tähendab, et võib teha praktiliselt seda, mida ise tahad. Iga inimene võib antud programmist või tarkvarast teha edasiarendusi. Need edasiarendused võib see inimene, aga vabalt ära patenteerida(Proprietary software). Järgmisel inimesel, kes antud edasiarendatud programmi soovib kasutada, aga on juba oluliselt väiksemad õigused. Muidugi on tal võimalus naasta ka esialgse uncopyrighted versiooni juurde. Sellise olukorra vältimiseks, ongi loodud FSF(Free Software Foundation) poolt erinevad litsensid.

GNU Free documentation licence(FDL):

GNU FDL loodi eelkõige juhendite ja muude dokumentide jaoks. Eesmärgiks, nagu ka teistel GPL litsentsidel,  tagada kõigile õigus kasutada materjale ja neid edasi jagada või arendada. Ühtlasi ka edasiarendused peavad olema kõigile samadel tingimustel kätte saadavad. Vastupidiselt avalikule omandile. Lisaks on lubatud ka materjale kasutada ka ärinduslikel eesmärkidel. Näiteks kasutab seda litsentsi maailmas laialt levinud Wikipedia. Üldiselt võib siia kategooriasse liigitada ka BSD litsentsid.

GNU Lesser General Public License(LGPL):

LGPL kasutatakse peamisel tarkvarateekides ning teda kasutatakse üldiselt vähe. Ta ei ole päris nii piirav, nagu GPL, mistõttu saavad arendajad kasutada tarkvara komponente enda programmides, ilma lähtekoodi avaldamata. Juhul, kui on soov, aga LGPL kaitstusega programmi ümber teha, siis tuleb ka lähtekood avaldada samuti LGPL litsentsi all. Eelkõige loodigi LGPL, et ta oleks justkui kuldne kesktee GPL ja FDLi vahel. Seda kasutavad näiteks Mozilla firefox ja OpenOffice.

GNU General Public License(GPL)

GPL on üks enim kasutatavaid vabavara litsentse. Lühidalt on selle litsentsi eesmärk see, et lõpp kasutajatel oleks võimalik edasi arednada, õppida ja töödelda tarkvara. Selle õigused laienevad automaatselt edasi kõikidele edasi arendustele(ehk teistesõnadega copyleft). St kui sa arendad GPLi kaitse all olevat tarkvara edasi, siis on sul automaatselt kohustus seda ka edasi jagada GPL all. Lubatud on ka kasutada ärilistel eesmärkidel. GPLi kasutavad näiteks Telegram ja WordPress.

GNU Affero General Public License(AGPL)

AGPL on suuresti GPLil põhinev litsents, kuid ta on mõnevõrra piiravam. Nimelt ta lubab inimestel, kes üle võrgu kasutavad tarkvara, saada samuti ligi lähtekoodile.

Viited:

• Licences <https://www.gnu.org/licenses/licenses.html>
• "What is the AGPL license?" , Daniel Berman, 22.07.2020, <https://snyk.io/learn/agpl-license/>