Infotehnoloogia

Üheks kõige enam realiseerunud punktiks Eesti infoühiskonna arengukavas pean seda, et töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Nagu arengukavas välja toodi, siis see pidavat muutma töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, võimaldades sealhulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd.(1) Tõepoolest tänapäeval inimesed üldiselt ei pea enam reaalselt kohal käima, kui neil on võimalus, enda tööülesanded ära teha ka kodust arvutis. Eriti suure tõuke kodust töötamisele andis CoVid-19 areng. Kui enne, vaid osa ettevõtteid toimis nii, et töötajatel oli vajadusel võimalus kodust töötada, siis tänu koroona viiruse arengule pidid kõik firmad sellega kohanema. Elades viirusega, ongi see meie reaalsus, et eriti palju just ei oodata töötajaid tööle, kui on võimalus kodust töötada. Üldjuhul igal töötajal on enda kindel vastutusala ning kui sellega korras on, siis ei ole see ka ju tööandja jaoks kuskilt otsast probleem. See ühtlasi ka tähendab, et ei ole enam

Üks kõige positiivseim asi, mille "uus meedia" on endaga kaasa toonud, on minu arvates võrgukirjandus. Võrguajakirjandus laias laastus kujutabki endast ajalehtede või ajakirjade publitseerimist läbi veebi.  Esialgu vahetati uudiseid läbi teleteksti. Hiljem läbi erinevate kommerts-teenusepakkujate. Peagi, aga hakkas tulema järjest rohkem otseühendusi klientide ja ajalehtede vahel. Ajaloo esimeseks internetti üleslaetavaks ajakirjaks peetakse ajakirja nimega Columbus Dispach, mis tuli avalikuks 1 juulil 1980. aastal(1). Sealt edasi hakkas aina enam kuulsust koguma võrguajakirjandus, eriti plahvatuslikult hakkas see toimuma peale veebi kasutuselevõttu. See tõi endaga kaasa mitmeid muutusi. Infot oli võimalik oluliselt kiiremini edastada, mille tõttu ajalehed nüüd muutusid justkui raadio teel edastavate uudistekanalite konkurentideks. Kõik jääb interneti alles, seega piltlikult on väga lihtne lugeda aasta vanust ajalehte. Tänapäeval inimesed saavad ka veebiartiklite alla kommente

  TCP/IP protokol Rääkides internetist, siis ü ks leiutis, millest me kohe kindlasti ei saa mööda vaadata on TCP/IP protokoll ehk tänaseks Internet protocol suite . 1970Ndate alguses oli suureks probleemiks, kuidas saada võrgus olevad arvutid omavahel suhtlema. 1974. aastaks suutsid sellele pobleemile lahenduse leida 2 DARPA teadlast Vint Cerf ja Bob Kahn, keda tihti kutsutakse ka the fathers of the Internet  (1). Nimelt valmis Transmission Control Program( TCP), millest hiljem eraldati Internet Protocol (IP).  See on tänaseni üks kindlamaid interneti alustalasid, kuid mida see endast ikkagi kujutab? L ihtsalt öelduna ta viib informatsiooni ühest kohast teise, sel viisil, et info hakitakse erinevateks pakkideks, need saadetakse läbi erinevate serverite ning kohale jõudes pannakse infopakid uuesti õiges järjekorras kokku. Minnes natukene konkreetsemaks, siis TCP vastutab andmete terviklikkuse, andmete kohalejõudmise ja seal nende uuesti kokkupakkimise eest. IP vastutab, aga selle e

1970ndad Pong (1972) Video mängud said peamiselt alguse 1960ndatel, kui leiutati sellised mängud nagu Tennis for Two ja Spacewar . Need mängud, ei kogunud eriti populaarsust, sest nad ei olnud saadaval suuremale avalikkusele, vaid pigem väikestele privaatsetele gruppidele. Seevastu 1972 aastal ilmunud videomängu Pong -i saatis, aga tohutu edu, mistõttu paljud inimesed peavad just seda esimeseks tõeliseks videomänguks. Pong on lihtne ühedimensiooniline lauatennnise(teisisõnu ping-pong) mäng, kus kumbki osapool saab enda virtuaalset reketit üles ja alla liigutada. Eesmärk on pall suunata teise seljatagusesse. Esialgu anti Allan Alcorn ile harjutuseks teha üks lauatennise taoline-mäng. See mäng õnnestus tal nii hästi, et lõpuks otsustaski Atari seda tooma hakta. 1980ndad Battlezone(1980) 1980ndad tegid, aga korraliku edasimineku videomängude arendamisel.  M ängud ei olnud  enam niivõrd liht labased   kui nad oli 1970ndatel. Näiteks Atari lasi välja maailma esimese 3D mängu nimega  Batt