Andmeturve

IT valdkond ja selle kasutajaskond pidevalt suureneb ning seeläbi suureneb kindlasti ka küberkuritegude arv. Koguaeg ju tuleb juurde arvutivõhiklikke kasutajaid, kelle pealt erinevad küberkurjategijad kasu soovivad lõigata. Minu arvates selles maailmas üks enimlevinud IT-riske on õngitsemine(Phishing attacks). Täpsemalt pean silmas pilve õngitsemist.(Cloud-based Phishing). 

Probleem

Pilt 1: Õngitsemise leht

See toimib tavaliselt nii, et kõigepealt saadetakse inimesele usaldusväärses pilves(Näiteks OneDrive) olev dokument üle vaatamiseks. Kuna dokument on turvalises asukohas, siis üldjuhul inimestel ei teki umbusaldust. Sinna dokumenti on sisse pandud omakorda üks link, millele on rõhutatud. Näiteks pead allkirjastama selle dokumendi ning siis on pandud link "allkirjastamiseks vajutage siia". See link suunab sind (vahel isegi hoiatamata) teisele lingile, kus pead uuesti enda kasutajasse sisse logima. Tegelikkuses suunati sind näiteks küberkurjategija loodud valele Office 365 sisselogimislehele. Paljud kasutajad, aga ei suuda isegi tuvastada, et neid teisele URL-le suunati, kuna tõepoolest on need lehed tavaliselt identsed. Paraku, kui seal enda andmed sisestada, siis ei ole need enam ainult sinu teada. Selline õngitsemine võib jääda päris märkamatuks, kui pärast valel lehel sisse logimist kuvatakse tegevuse õnnestumise teade ning suunatakse õige dokumendi juurde tagasi. (1)

Probleemi lahendamine

Tehnoloogilise kohapealt saaks seda probleemi lahendada, kui alati enne uuele lingile suunamist tuleks kindlasti teade. Lisaks arvan, et lehed, mis näevad liiga sarnased originaalveebilehtedega välja tuleks eemaldada. Muidugi teine variant osutub reaalses elus kaunis keeruliseks. Tekib küsimus kui sarnane on sarnane ning tavaliselt sellised lehed ei ole ka väga pikaajaliselt üleval.

Läbi koolituste saab inimeste teadlikust suurendada selliste probleemide osas. Kui inimene on teadlik, et taolised pettused levivad, siis ta oskab ka neid ennetada. Tavaliselt saadakse sellistest pettustest teada, aga omal nahal neid tundes. Muidugi kui õpetada inimesi interneti kasutades kriitiliselt mõtlema. Näiteks, et tasuks enne korralikult analüüsida, kes sulle mingeid dokumente reaalselt saadab. Uute ja tundmatute linkide avamine on risk. Veel suurem risk on enda kasutaja andmete süsteemi sisestamine. Ehk inimene peab enne analüüsima, et ta antud kohta 100% usaldab. Ohumärk peaks kindlasti juba olema, kui veebilehel puudub https. Kokkuvõtvalt peab olema kriitiline analüüsivõime, et taoliseid skeeme läbi lugeda.

Kasutatud allikad:

1) "Phishing in the Cloud", Dr. Fahim Abbasi, Phil Hay, 19.02.2020, <https://www.trustwave.com/en-us/resources/blogs/spiderlabs-blog/phishing-in-the-cloud/>