Veebimaailma unustamatud leiutised

 

TCP/IP protokol

Rääkides internetist, siis üks leiutis, millest me kohe kindlasti ei saa mööda vaadata on TCP/IP protokoll ehk tänaseks Internet protocol suite. 1970Ndate alguses oli suureks probleemiks, kuidas saada võrgus olevad arvutid omavahel suhtlema. 1974. aastaks suutsid sellele pobleemile lahenduse leida 2 DARPA teadlast Vint Cerf ja Bob Kahn, keda tihti kutsutakse ka the fathers of the Internet (1). Nimelt valmis Transmission Control Program(TCP), millest hiljem eraldati Internet Protocol(IP). See on tänaseni üks kindlamaid interneti alustalasid, kuid mida see endast ikkagi kujutab?

Lihtsalt öelduna ta viib informatsiooni ühest kohast teise, sel viisil, et info hakitakse erinevateks pakkideks, need saadetakse läbi erinevate serverite ning kohale jõudes pannakse infopakid uuesti õiges järjekorras kokku. Minnes natukene konkreetsemaks, siis TCP vastutab andmete terviklikkuse, andmete kohalejõudmise ja seal nende uuesti kokkupakkimise eest. IP vastutab, aga selle eest, et andmed saadetakse õigesse sihtkohta.

Väga suure osa Internet protocol suite-st moodustuvad küll TCP ja IP, kuid need ei ole ainukesed. Internet protocol suite jaotatakse üldjuhul 4 kategooriaks: Application Layer, Transport Layer, Network Layer, Link layer. Application Layeri all peetakse silmas erinevaid rakendusi, programme või protokolle, tänu millele me saame infot jagada. Näiteks HTTP(HyperText Transfer Protocol) teeb võimalikuks meile veebilehtede kasutamise. Transport Layeri all, nagu ka nimi ütleb, transporditakse seda Application Layerist saadavat infot. TCP-le on olemas ka teisi, nagu näiteks UDP, mis on küll oluliselt kiirem TCP-st, kuid samas ka vähem usaldusväärne. Network layeris, mis koosneb Internet Protocolist suunatakse info õigesse sihtkohta. Link Layer tagab selle, et sul füüsiliselt võimalik seda infot edastada (2).

MINITEL

Kui 1990ndatel ei olnud ameeriklastel üldiselt veel päris aimugi, mis on veeb ja internet, siis Prantslased suutsid tänu Minitelile juba veebis osta,müüa erinevaid asju, chattida ja ka mängida. Miniteli edulugu peetakse üheks suurimaks õnnestumiseks, enne Interneti(World Wide Webi) kasutuselevõttu. Üks põhjus, miks Minitel nii palju kuulsust kogus, oli kindlasti sellepärast, et riik andis tasuta välja arvutiterminalid igale kliendile, kes riikliku telefoniteenust kasutasid. Miniteli positiivseks küljeks võib kindlasti pidada riikliku rahastust ja tema üpris lihtsat kasutatavust. Miniteli põhiline pahupool võrreldes Internetiga on see, et ta on piiratud infoga. Ehk sul on ainult ligipääs infole, mida riik võimaldab sulle.

Minitel oli arvutiterminal, millel oli olemas ekraan ja klaviatuur, kuid lihtsalt öelduna ise ta mingeid operatsioone teha ei suutnud (3). Arvutiterminal oli ühendatud telefoniliiniga, mis oli omakorda ühendatud, siis erinevate teenusepakkujate serveritega. Mintel töötas niimoodi, et ta oli ühendatud telefoniliiniga ning tuli teha telefoniga kõne vastavale numbrile(vastavalt mis teenust sa kasutada tahtsid) ja seejärel kuvatigi juba Miniteli ekraanile vastav nimekiriteenustest, mida on võimalik kasutada. Toimus see, et Minitel hoidis justkui kõne avatuna(hoolimata sellest, et telefonikõne kinni pandi) ja hakkas, siis andmeid jooksutama mööda telefoniliini serveritesse ja tagasi, mis kuvaski interaktiivse pildi ekraanile.

Osad teenused olid kallimad kui teised. Näiteks kui sooviti vaadata enda ülikooli tulemusi, siis tariif oli soodsam, kui sooviti näiteks endalre reisi broneerida. Osa tariifist läks teenusepakkujale ning teine osa riiklikule telefonifirmale. Samuti oli võimalik veebis ostetud asjade eest ka ostute eest tasuda telefonitariifiga. Teenusepakkujaid oli Miniteli tipphetkel väga palju erinevaid ja saadi hõlpsasti näiteks ligi oma pangakontole, võisid broneerida enda reisi, mängida erinevaid mänge, chattida, vaadata enda ülikooli eksamitulemusi ja palju muud.

Paraku, mida rohkem hakkas Internet arenema, seda rohkem hakkas Minitel selle varju jääma. Siiski ka Interneti populaarsemaks muutumisega, oli veel palju firmasi, kes eksisteerisid ka Internetis(omasid veebilehte), kuid sooviti, et broneeringuid ja oste tehtaks ikka läbi Miniteli. Selle kõige taga oli raha, sest Miniteli kasutades maksti ligi üks dollar iga 3 minutilise kasutamise eest. Näiteks 1997 aastal ainuüksi France Telecom(riiklik telefonioperaator) teenis umbes 1,5 miljardid US dollarit. Prantsusmaa sai aru väga hästi, et nende Miniteli peaks interneti vastu vahetama, aga riik ja teenusepakkujad, ei soovinud sellisest rahast päevapealt lahti öelda. Ometigi Minitel jäi lõpuks niivõrd interneti varju, et aastaks 2012 pidi uksed sulguma. Miniteli tipphetkedel oli kasutuses ligi 9 miljonit arvutiterminali ning aastaks 2012 oli ikka veel kasutuses ligi 810 000 arvutiterminali.(4)

Kasutatud allikad:

(1) "History of TCP/IP",  <https://scos.training/history-of-tcp-ip/>

(2) "Internet Protocol suite", <https://www.khanacademy.org/computing/computers-and-internet/xcae6f4a7ff015e7d:the-internet/xcae6f4a7ff015e7d:the-internet-protocol-suite/a/the-internet-protocols>

(3) "Minitel, the Open Network Before the Internet", viimati muudetud 16.07.2017 <https://www.theatlantic.com/technology/archive/2017/06/minitel/530646/>

(4) "Minitel - The Rise & Fall of a National Tech Treasure", <https://www.youtube.com/watch?v=HOhK9bgQo8g&t=247s>