Eesti ühiskonna arengukava

Üheks kõige enam realiseerunud punktiks Eesti infoühiskonna arengukavas pean seda, et töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Nagu arengukavas välja toodi, siis see pidavat muutma töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, võimaldades sealhulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd.(1)

Tõepoolest tänapäeval inimesed üldiselt ei pea enam reaalselt kohal käima, kui neil on võimalus, enda tööülesanded ära teha ka kodust arvutis. Eriti suure tõuke kodust töötamisele andis CoVid-19 areng. Kui enne, vaid osa ettevõtteid toimis nii, et töötajatel oli vajadusel võimalus kodust töötada, siis tänu koroona viiruse arengule pidid kõik firmad sellega kohanema. Elades viirusega, ongi see meie reaalsus, et eriti palju just ei oodata töötajaid tööle, kui on võimalus kodust töötada. Üldjuhul igal töötajal on enda kindel vastutusala ning kui sellega korras on, siis ei ole see ka ju tööandja jaoks kuskilt otsast probleem. See ühtlasi ka tähendab, et ei ole enam nii palju kellast kellani töötamist.

Samuti toovad võrgustunud töökohad endaga kaasa ka abijõude välismaalt. Tänaseks päevaks on väga populaarseks saanud rahvusvahelised ettevõtted. Eriti palju kohtab globaalseid firmasi just infotehnoloogia valdkonnas, sest koos töötamine on mõnevõrra kergem, kui seda oleks mingis teises eluvaldkonnas. Globaalsete firmade osakaal aina kasvab, sest piltlikult öeldes on toodet ikka lihtsam müüa tervele Euroopale, kui ainult Eesti 1.3 miljonile elanikule. Sama kehtib ka tööle võtmisega, ikka on valik parem ja tase kõrgem, kui vaadata ka enda riigist välja poole.

Tooksin välja, et kõige vähemal määral realiseerunud punktiks pean mina, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest.(2)

Hoolimata sellest, et üldine elatustase läheb aastalt aastasse paremaks, ei tee see meid targemateks tarbjateks ega säästjateks. Vastupidi kipub olema- mida rohkem teenid, seda rohkem kulutad. Seeläbi ollakse kohati isegi veel rohkem masenduses, kui algselt. Palju tänapäeva noorte ühiskonna mõttemaailmast on suunatud "elamisele hetkes", sest kunagi ei tea mis homne meile toob, mistõttu sooritatakse palju hetkeemotsioonist tulenevaid oste.

Ütleks, et hetkel kuigi vähe inimesi elab tarkades majades. Jah, see võib olla tulevik, kuid aastaks 2021 see veel laialdaselt täitunud ei ole. Jõudes online shoppingu juurde, siis kindlasti soodustas ka selle populaarsust CoVid-19 levik, kui kõik kaubanduskeskused ja poed pidid mingiks perioodiks uksed sulgema. Praeguseks momendiks, aga on minu silmis olukord selline, et e-poodlemine käib paralleelselt päris poodlemisega, kus üks päris kindlasti ei välista teist varianti. Tihtipeale inimesed ostavadki näiteks jalanõusi(mis neile kindlasti jalga lähevad) e-poest ja seevastu pükse, särke jms päris kauplusest.

Kasutatud kirjandus:

(1) Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Infoühiskonna Visioon 2020, 3.Kõrgem tööhõive   <https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf>

(2) Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Infoühiskonna Visioon 2020, 1. Inimeste parem elu  <https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf>